Video loeng

KAADRIKOMPOSITSIOON

Kaadrikompositsiooni elemendid on erinevad komponendid, mis koos moodustavad pildi. Igal elemendil on oma roll harmoonilise ja atraktiivse kaadrikompositsiooni loomisel.

Kaadrikompositsiooni põhielemendid on järgmised:

Üldplaan — on pildi osa, mis on vaatajast kõige kaugemal. See võib sisaldada lisateavet stseeni kohta ja aidata luua sügavuse illusiooni.

Superüldplaan – subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Õppevideos sobiks näiteks sissejuhatuseks vaade koolimajast.

Keskplaan — on pildi see osa, mis asub pildi keskel ja äratab vaataja tähelepanu. See on tähelepanu keskpunkt ja aitab edastada peamist ideed või meeleolu.

Esiplaan — on pildi see osa, mis on vaatajale kõige lähemal. See aitab luua kaadris sügavust ja toob vaataja stseeni sisse.

Suurplaan – Selles plaanis on fookuses väga väike detail, näiteks näo või eseme lähivaade.

Detailplaneering koondab tähelepanu ühele detailile, teatud sooviga vastust (detaili) konkretiseerida.

KUUS MONTAAŽI ELEMENTI (THOMSON, ROY. GRAMMAR OF THE EDIT.)

• Motivatsioon – lõikel peab olema põhjus.
• Uus informatsioon – iga järgmine kaader peab andma midagi uut, viima lugu edasi.
• Kaadri kompositsioon – ehk plaani suuruste ja võttenurkade muutmisel tekkiv vaheldus.
• Heli – heli enne või pärast lõiget (”L” ja ”J” lõige).
• Kaamera nurk (180 kraadi ja 30 kraadi reegel).
• Pidevus – sisu, liikumise, positsiooni ja heli pidevus.

KAHE KAADRI VAHELISED SEOSED (KATZ, STEVEN D. FILM DIRECTING SHOT BY SHOT.)

• Ruumiline seos
  • Lõige üldplaanist keskplaani, sealt edasi suurde plaani.
• Ajaline seos
  • Aja välja lõikamine, me ei pea kogu tegevust näitama.
• Rütmiline seos
  • Kaks plaani haakuvad teineteisega rütmiliselt.
• Graafiline seos
  • Plaanid on visuaalselt sarnased.
• Loogiline seos
  • Vaataja paneb kaks plaani ise kokku.

PIDEVUSMONTAAŽ (“CONTINUITY”)

• Pidevusmontaažis peaks ühe stseeni sees olema:
• Sarnane pildi heledus/kontrastsus
• Sarnane tonaalsus ja värvid
• Sarnane tagataust (horisontaalsed ja vertikaalsed jooned jne.)
• Pidevusmontaažis peab iga plaan andma vaatajale uut informatsiooni (olema eelmisest plaanist erinev), kuid sama ajal ka pisut sarnane eelmisega (sisaldama seda, mida me juba teame).

NÄHTAMATU MONTAAŽ

• Kaadrisisene liikumine aitab lõiget varjata (lõige on motiveeriud ja liikumine jätkub).
  • Näiteks: ukse avamine, püsti tõusmine, silma pilgutus, pea pööramine jne.
  • Kaadrisse sisenemine ja kaadrist väljumine
  • Tähelepanu filmimisel: lase inimesel või muul objektil kaadrist väljuda ning oota paar sekundit. Alles siis vajuta stop. Sama kehtib ka kaadri alguses (vastupidi)

KÜSIMUSE JA VASTUSE AHEL

• Montaažiga loome me pidevalt KÜSIMUSI ja anname neile VASTUSEID.
• Montaaž kui põhjuse ja tagajärje ahel.
• Iga plaan peab viima lugu edasi.
• Plaanide järjekorra muutmisel muutub ka tähendus.

TÄHELEPANUPUNKT EHK ANKRUPUNKT

• Inimese silm ei haara tervet pilti tervikuna vaid “skaneerib” seda hüpates
• ühest punktist teise.
• Sujuva montaaži saavutamiseks peab monteerija alati teadma, mida vaataja antud hetkel vaatab ja mida ta näeb (kuhu on tema silmad “ankurdatud”).
• Montaaži lõikekohas peaks ankrupunkt jääma enamvähem samasse kohta, et vältida hüpet (silmade ja suurel kinoekraanil ka pea pööramist), mis on vaataja jaoks üsna häiriv.
• Hea montaaž on nähtamatu montaaž
• Vaataja näeb:
  • Suuremaid objekte enne väiksemaid
  • Liikuvaid objekte enne staatilisi
  • Eredamaid objekte enne tumedamaid
  • Punast värvi enne rohelist
  • Fookuses olevaid objekte enne fookusest väljas olevatest

KAADRIVAHETUS

• Igas normaalses filmis kasutatakse montaaži ja film pannakse kokku erinevatest kaadritest.
• Stseeni alguses on tavaliselt üldplaan – see annab tegvuskohast üldise ülevaate
• Edasi vahelduvad erineva plaaniga filmitud kaadrid, olenevalt sellest kuidas filmi stsenaarium ja režissör ette näevad.
• Ebameeldiv on selline kaadrivahetus kus sama tegelane on mõlemas kaadris samas plaanis ja samas positsioonis, sama võttenurgaga. Igal juhul ei ole ta järgmises kaadris täpselt samas asendis. Selline montaaž “hüppab” ja on tüütu vaadata.

30 DEGREE RULE EHK 300 REEGEL”.

NAABERKAADRITES PEAB KAAMERA LIIKUMA VÄHEMALT 30 KRAADI, ET VÄLTIDA OBJEKTI EBAMEELDIVAT HÜPET.

180 DEGREE RULE EHK 8-REEGEL

KAAMERA EI TOHI ÜLETADA TEGELASTE SUHTLUSTELGJOONT või TEGEVUSE TELGJOONT.
Kaamera lubatud sektor on eesmised 1800.
Reeglit rikkudes vahetavad tegelased pooled

Nr. 1. Seda joont ei tohi kaamera ületada
Nr. 2. Tegelane vaatab vasakule
Nr.3. Sama tegelane filmitud 180-kraadi reeglit rikkudes. Vaatab paremale. Kui panna kaadrid.